Vedeliku ja konstruktsiooni koosmõjul põhinev mudel laeva kokkupõrkekindluse hindamiseks
Personaalse uurimistoetuse stardigrant PSG754
1. jaanuar 2022 − 31. detsember 2025
Rohekütuste kasutuselevõtt viib selleni, et laeva siseruumides võtavad kütusemahutid enda alla tunduvalt suurema osa võrreldes fossiilsete kütuste mahutitega. Põhjuseks on rohekütuste, näiteks vesiniku, madal energiatihedus mahuühiku kohta. Näiteks annab 1 kg vesinikku kuni 3 korda rohkem energiat kui diisel, kuid võtab samas 4 korda rohkem ruumi.
Mihkel Kõrgesaar
Praegu kehtivad tulenevalt ohutusnõuetest laevade topeltseintele sellised miinimumnõuded, mis suuri rohekütuste mahuteid sisuliselt paigaldada ei võimalda. Alternatiivsed disainilahendused on lubatud, kuid nende turvalisus peab samuti miinimumnõuetele vastama. Ohutusnõuete eesmärk on leevendada võimalike laevaõnnetuste tagajärgi.
Seepärast saab alternatiivse laevadisaini keskseks tööriistaks laeva kokkupõrke tagajärgede hindamise arvutusmudel. Tööriist võimaldab hinnata konstruktsioonide purunemise ulatust, et tagada kütusetankide ohutu paigutus. Projekti eesmärgiks on sellise arvutustööriista arendamine kasutades vedeliku ja konstruktsiooni koosmõju analüüsi. Arvutusmudel kasutab lõplike elementide meetodit, hinnatakse vees asetseva konstruktsiooni käitumist kokkupõrkel laevaga. Analüüsitavaks konstruktsiooniks võib olla nii teine laev kui ka meretuulik. Järeldused vedelikus asetseva keha käitumise kohta valideeritakse SCC mudelkatsebasseinis.