Uncategorized

Kliimaneutraalse betooni katsed SCC materjalilaboris

Mai alguses testiti Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse materjalilaboris kliimaneutraalse betooni tugevust. Kuressaare kolledži ettevõtluse tudeng Raul Koppel ja õppejõud Jon Ender testisid viiest erinevast betoonisegust katsekehade tugevust. Eesmärgiks on arendada ehituse ja hoonete kuluefektiivsust ja kliimaneutraalsust. 

Täna kulutavad hooned oma elukaare jooksul üle 40% maailmas tarbitavast energiast ja põhjustavad rohkem kui 30% kõikidest kasvuhoonegaasidest ja 30% jäätmetest.[i] Seega, Euroopa roheleppes kokkulepitud kliimaneutraalsuseni jõudmiseks on vaja ehituses teha olulisi muudatusi. Raul Koppeli ja Jon Enderi materjaliuuringud lähtuvad eeldusest, et vajalik on vähendada uue materjali kasutamist ehitusel ja suurendada taaskasutust ning jäätmete ja kõrvalproduktide kasutust, tuua materjali võimalikult lähedalt ja kulutada võimalikult vähe energiat materjali ümbertöötlemiseks. Praegu toodetakse suur osa ehitusmaterjale kõrgetel temperatuuridel (900° C ja rohkem), tootmine vajab palju energiat ja põhjustab rohkelt kasvuhoonegaase. Kohati tekitavad ehitusmaterjalid hoonetes ebatervisliku sisekliima. 

Maaülikoolis arendati aastail 2016-2018 välja turbaga soojustatud kergbetoon, milles kasutatakse kliimavaenuliku tsemendi asemel põlevkivituhka. Selliselt saab kasutada põlevkivijaamades tekkivat ülejääki ja hoida seda loodusesse ladustamise eest ning ühtlasi vähendada tsemendi tootmist. Turba kasutamine tähendab, et ei ole tarvis kivivilla või mõnda muud uut soojustusmaterjali kõrgetel temperatuuridel toota.

Raul ja Jon tegid turvast ja põlevkivituhka sisaldavast betoonist katsekehad, et nende tugevust Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse materjalilaboris testida. Katseseadmel Instron 5969 viidi läbi purustavad survetugevuskatsed. Samuti testisid Raul ja Jon kergkruusaga loodud betoonist katsekehi. Järgmiseks on plaanis arendada sobivad betoonisegud saalungite vahele valamiseks ja 3D printimiseks.

Kommentaar: Jon Ender

Riik on edukas siis, kui elanike püsikulud on madalad ja neil jääb vahendeid nii kogumiseks kui ka unistuste täitmiseks. Kujutage ette olukorda, kui uued ja renoveeritud 100 m2 kodud maksavad Eestis kuni 70 000 eurot ning renoveerimist vajavad kuni 40 000. Kui palju paremini Eesti pered siis elaks? Kõigil jääb vahendeid nii tervislikult toitumiseks, tagavara kogumiseks kui ka elu nautimiseks. Pole vaja enam auto või hammaste remontimiseks kallist kiirlaenu võtta. Vähem peab palgast ära andma ka Skandinaavia pankadele (Eesti filiaalide käive ca 1 miljard aastas), sest kodulaenud on väiksemad ja rohkem inimesi ostavad kodu kogutud vahenditest. Soodsam kinnisvarahind toob alla ka üürihinna. Tundub ilus helesinine unistus. Aga tegelikult tehtav.

Eurostati järgi elab suur osa Eesti peredest ülerahvastatud elupinnal ja näiteks 80 m2 elupind on kahele keskmise palgaga inimesele üle jõu käiv kohustus. 2/3 lastega peredel on vähem kui 1 tuba pereliikme kohta, sest suurema pinna eest ei jaksata maksta. 80 m2 kodu eest tuleb välja käia ca 120 000 eurot, mis tähendab ligikaudu 650 eurost kuumakset 30 aastaks. Mediaannetopalk aga on 1050 eurot ja kahe töötava inimesega leibkond maksab kodu järelmaksuks ja kommunaalideks ca 40% igakuisest sissetulekust. Eurostati järgi on see kodu eest üle jõu käiv maksekohustus.   

Ehitus vajab nii soodsamaid ja kliimasõbralikke materjale kui ka kuluefektiivseid tehnoloogiaid ja automatiseerimist, et vähendada vajadust kuluka tööjõu järele. Selline tehnoloogia ja kuluefektiivsuse areng, nagu on toimunud tööstuses, on vaja ellu viia ka ehituses. 

Koos pandeemiaga on saabunud kaugtöö ajastu, mida saame aidata hoida. Kui toome kinnisvara hinna alla ja võimaldame kõigil, sh lastega peredel soetada kodukontoriga heas seisukorras eluaseme, saame kodus korraldada tööd palju efektiivsemalt kui seni. Sellega püsib vähene vajadus igapäevase tööle sõitmise järgi, linnade transpordikoormus on mõistlikum ja looduse kutsele vastavate maalekolijate osa suureneb. Linnast maale või väikelinna kolinud inimesed on lisasissetulek kohalikele ettevõtjatele. Üleautostunud ja -rahvastatud linnapiirkonnad vähenevad mõistlikule tasemele. Asjad lähevad rohkem tasakaalu. 

Hea, et Saaremaal on materjalilabori võimalused ja uute lahenduste arendamiseks ei pea alati mandrile sõitma.


[i] Allikaid: https://ec.europa.eu/environment/waste/construction_demolition.htm, https://www.unenvironment.org/resources/report/buildings-and-climate-change-status-challenges-and-opportunities